BASEhabitat Summer School on Linzi Ülikooli korraldatav rahvusvaheline säästva ehituse suvekool, mis toimub iga kahe aasta tagant Altmünsteris Austrias. Seekordne suvekool oli järjekorras kolmas.  

BASEhabitat on suunatud arhitektidele, ehitajatele, neid ameteid õppivatele tudengitele ja kõigile loodusehituse huvilistele. Suvekooli eesmärk on tõsta looduslike ehitusmaterjalide - savi ja bambuse populaarsust jätkusuutlikuks ehituseks. Suvekool kestab kaks nädalat ning toob kokku 80 osalejat kogu maailmast. Osalemiseks on vaja juba kevadel kandideerida, lisades motivatsiooniavaldusele portfoolio senistest töödest. Seekord olid osalejad tervelt 40 erinevast riigist, seltskond väga kirju ja võimalus luua erineval tasandil kontakte põnevate inimestega kogu maailmast. Enamus osalejatest ca 70-80% olid arhitektid, ülejäänud ehitajad ja iseehitajad.  

Sisuliselt oli suvekool üles ehitatud nädalaste kursuste kaupa, samaaegselt toimus neli koolitust: tampsavi, adobe, bambus- ja saviehitus. Igaühel oli valida kaks kursust - esimesel nädalal üks teema, teisel teine. Igal kursusel osales 20 osalejat, mida juhendasid rahvusvaheliselt tunnustatud oma ala professionaalid.  

Kui hetkeks tundus, et miks bambusehitust Euroopas peaks õpetama, siis, tegelikult selle suvekooli sihtrühm oli terve maailm, ja bambus on paljudes piirkondades sama traditsiooniline nagu meil palk. Mina valisin seekord tampsavi ja adobe. Adobe-telliste valmistamise koolitust viisid läbi Amàco pedagoogika järgi õpetavad koolitajad Prantsusmaalt. See mind tegelikult suvekoolis osalema motiveeriski - võimalus osaleda Amàco koolitusel, olin seda ammu oodanud. Amàco on Prantsusmaal Les Grands Ateliers koolituskeskuse poolt väljatöötatud innovatiivne pedagoogika. Amàco on tunnetuslik õpetamisviis, eesmärgiga inspireerida loovust. Amàco koolitajad olid väga tasemel, neil on lihtsalt väga palju kogemust. Kõik oli suurepäraselt ette valmistatud ja organiseeritud, kõik osalejad olid kaasatud, kõigil olid oma ülesanded. Seda koolitust jälgisin eriti tähelepanelikult: kuidas nad koolitavad, mis vahenditega, mis tehnikaid kasutades.  

Teine koolitus oli tampsavi teemal, mida juhendas Martin Rauchi (guru tampsavi alal) kooliga mees - super hea on õppida parimatelt meistritelt, kes on oma teadmised ja oskused saanud maailma tippspetsialistide juures. Üks miinus oli see, et sellel koolitusel oli ette võetud ühe pitsaahju ehitamine ja rahvast oli selle jaoks liiga palju, mis tähendas, et kõigil ei olnud võimalik käsi külge panna, pool gruppi pidi tegema väiksemaid näidiseid. Nii kadus osadel motivatsioon. Kohtusime ka Martin Rauchi endaga, kes tegi ühel päeval seminari ja ühel praktikapäeval oli tampsavi koolituse juures kogemusi jagamas.  

Ühel päeval oli külalistele avatud päev- kõik huvilised said tulla tutvuma tehtud töödega, ka meedia oli kohal. Suvekool toimub Linzi Ülikooli juures, sealsed üliõpilased, kes suvekoolis osalevad käivad koos juhendajatega üle maailma vabatahtlikena traditsioonilist ehitust õpetamas ja juhendamas. 

Kogu suvekooli organiseerimine oli vaimustav, jälgisin kõike, kuidas nii suurt üritust üldse organiseeritakse, uurisin korraldajatelt tausta- kui palju inimesi olid organiseerimisse kaasatud. Sellise rahvusvahelise ürituse läbiviimine on keeruline, pead vastutama osalejate igapäevase heaolu eest, lennujaama vastu minema. Aitama viisasid organiseerida, sest osalejad olid ka väljastpoolt Euroopat, nt Iraanist, mis tähendab, et kõik võtab palju kauem aega ja planeerimist. Suvekool viidi läbi koolis, kus oli kõik organiseeritud - söömine, ööbimine, igahommikused koosolekud ja õhtused esitlused. Kõigil oli võimalus teiste inspireerimiseks teha esitlust, mina näitasin filmi Eesti savihoonetest, lisaks sai oma materjale välja printida, et neid plakatitena teistele tutvustamiseks üles riputada.

Päevakava oli väga tihe, õhtud venisid pikale, sest peale praktilist koolitust oli 2h presentatsioone ja suhtlemist. Lisaks tehti ühel päeval ringreis vabaõhumuuseumisse ning korraldati õhtust vabas vormis programmi, ühel päeval esines üks muusik oma 50 trummiga.  

See polnudki niivõrd materjali tundma õppimine, vaid just koolitamise ja suure ürituse korralduse õppimine, andis võimaluse jälgida olulisi detaile, millest üks suvekooli programm peaks koosnema ja kuidas osalejatele heaolu luua.  

Õpiränne sai teoks tänu Erasmus+ programmi toetusele.

Osales Marko Kikas, 2016 juulis.  
Vaata koolituse galeriid siit